Võlgade sissenõudmine Euroopas

Meie Euroopa inkassofirmad ja advokaadibürood.

Eri riikides on erinevad tavad selles osas, kas võlgade sissenõudmise agentuurid või advokaadibürood vastutavad viivisarvete sissenõudmise eest asjaomases Euroopa riigis.

Me hoolitseme alati selle eest, et maksimeerida teie võimalused saada raha, kasutades igas riigis kõige sobivamat.

Oleme valinud oma võlgade sissenõudmise partnerid üle Euroopa selle põhjal, et nad on suure kogemusega inkassobürood või advokaadibürood ja et varasemad kliendid on nende tööga rahul.

Loomulikult on neil olemas kõik nende riigi ametiasutuste load, et teostada võla sissenõudmistegevust oma riigis.

Me jälgime meie inkassofirmade ja advokaadibüroode töö kvaliteeti, et nad annaksid klientidele pidevalt häid tulemusi.

Riskivaba Euroopa võlgade sissenõudmine.

Hind on fikseeritud ja läbipaistev, olenemata sellest, kus Euroopas te võlgade sissenõudmist vajate.

Te maksate ainult siis, kui raha on tegelikult sisse nõutud. Meie inkassobüroo või advokaadibüroo poolt sissenõutud summast 9,5% komisjonitasu.

See tähendab, et saate tagasi 90,5% sissenõutud summast.

Meie mudel tähendab, et meil on sama stiimul kui teil, et tagada teie võlgade tegelik sissenõudmine.

Seepärast teevad meie partnerid kõik endast oleneva, et te saaksite oma raha tagasi.

Teave Euroopa võlgade sissenõudmise kohta.

Euroopa koosneb paljudest erinevatest riikidest, millel on erinevad õigussüsteemid, keeled ja kultuurid. Alates Ida-Euroopast kuni kõigi Euroopa Liidu riikide välja.

See teebki Euroopa võlgade sissenõudmise nii keeruliseks ja keeruliseks.

Võlausaldajana peate arvestama sellega, et erinevate võlgnike suhtes kehtivad erinevad eeskirjad, tavad ja kombed.

Mida me mõistame võlgade sissenõudmise all Euroopas.

Tegemist on Euroopa riikide võlgnike tasumata arvete sissenõudmisega.

Keskendume peamiselt olukordadele, kus võlausaldaja asub teises riigis kui võlgnik. See tähendab, et tegemist on piiriülese Euroopa võlgade sissenõudmisega.

Selle määratluse kohaselt võib öelda, et võlgade sissenõudmise protsess on üsna keeruline ja hõlmab palju erinevaid etappe.

Alates kohtueelsest etapist, kus sissenõudmist püütakse saavutada võlgnikuga kontakteerumise kaudu, kuni kohtumenetluse etapini, kus võlausaldaja peab võtma õiguslikke meetmeid ja mõnikord isegi taotlema nõude täitmist. Lisaks võib kaasneda ka maksejõuetusmenetlus, kui võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Kas Euroopas on võlgade sissenõudmise suhtes kohaldatavad ühised seadused ja eeskirjad?

Põhimõtteliselt määrab iga riigi enda siseriiklik õigus, kuidas saab nõuet sisse nõuda.

Lühidalt öeldes, kui soovite Prantsuse võlgnikult tasumata arvet sisse nõuda, kohaldatakse Prantsusmaa eeskirju. See kehtib kõigis võla sissenõudmise etappides Euroopas.

Sellest tulenevalt on seadused ja eeskirjad riigiti väga erinevad. Just selle asjaolu tõttu on võlgniku asukohariigi ekspertiis vajalik võlgade tõhusaks sissenõudmiseks Euroopas.

Sellest hoolimata tuleks mainida, et eelkõige ELi tasandil on võetud meetmeid, et hõlbustada piiriülest võlgade sissenõudmist Euroopas. Järgnevalt antakse lühike ülevaade nendest algatustest igas asjakohases osas.

     Kohtuväline võlgade sissenõudmise etapp Euroopas.

Euroopa võlgade sissenõudmise protsessi esimene etapp on “sõbralik” etapp.

See tähendab, et võlgade sissenõudja üritab võlgnikku ilma kohtumenetluseta sundida võlgnikku võlga tasuma. Nad saavutavad selle võlanõuete, telefonikõnede, kohtumenetluste võtmisega ähvardamise jne abil.

See inkassofaas näeb riigiti ja ka erinevate inkassofirmade ja advokaadibüroode vahel veidi erinev välja. Igas Euroopa riigis on olemas riiklikud seadused ja eeskirjad selle kohta, kuidas selles riigis võlgnike arvete sissenõudmisel käituda. See võib puudutada näiteks seda, kuidas ja millal võlgnikega ühendust võtta. Lisaks sellele on iga inkassobüroo ja advokaadibüroo välja töötanud erinevad menetlused, et tõhustada võlgade sissenõudmist.

Lisaks sellele on peaaegu igas Euroopa riigis võlgnike suhtes võla sissenõudmistoimingute teostamiseks riigisiseselt vaja luba.

Meie soovitus on kasutada võlgade sissenõudjat (inkassofirma või advokaadibüroo), mis asub samas riigis kui teie võlgnik!

Selleks on kaks põhjust.

1 – võlgade sissenõudjad vajavad võlgade sissenõudmistegevuse teostamiseks riiklikku luba (võlgniku riigis).

2 – Igas riigis on erinevused õigusaktides, äritavades, kultuuris, keeles jne.

   Kohtuväline võlgade sissenõudmine Euroopas.

Kui juhtub, et võlgnik ei maksa selles esimeses inkassofaasis, siis võib olla aeg laiendada inkassotegevust Euroopas kohtumenetlustega.

Lühidalt öeldes tähendab kohtulik võlgade sissenõudmine seda, et te kaebate kellegi kohtusse. Võlausaldaja astub kohtusse, et saada juriidiline tunnustus, et võlg on tegelikult olemas. See on eeltingimus võlgniku suhtes hilisemaks sundtäitmiseks.

Nagu eespool mainitud, on igas riigis erinevad eeskirjad ja menetlused vastaspoole kohtusse kaebamiseks tsiviilasjas.

Kõigi nende riikide menetlusnormide üksikasjalik käsitlemine on käesoleva ettekande jaoks liiga suur teema (ja ületab minu pädevuse). Selle asemel mõtlesime, et vaatame läbi ühisjooned ja eri riikide eripära.

Millises riigis te võlgniku kohtusse kaevata?

Esimene küsimus, mis tekib: millises riigis te oma klienti kohtusse kaebate?

Vastus sellele ei ole päris lihtne ega ilmselge.

Tehnilises mõttes on see küsimus, mis kõlab järgmiselt: “millise riigi ja millise kohtu pädevusse kuulub konkreetse kohtuasja lahendamine”.

Asja teeb veelgi keerulisemaks see, et riikidel on ka erinevad eeskirjad selle kindlaksmääramiseks, kes on kohtuasja suhtes pädev.

Kuid väga lihtsustatult võib öelda, et;

1, enamiku riikide seadused austavad valikuid, mida kaks ettevõtet teevad omavahelises kohtualluvuse kokkuleppes. Teisisõnu võivad kaks äriühingut omavahel kokku leppida, millise riigi kohus on pädev.

2, Kui kohtualluvuse valiku klauslit ei ole kirjutatud, on üldreegel, et oma vastaspoolt tuleb kohtusse kaevata selles riigis, kus on vastaspoole asukoht või asukoht. Nagu kogu ülejäänud õiguses, on ka selles üldreeglis tavapäraselt erandeid. Kuid see on lähtepunkt.

(Konkreetsed eeskirjad on sätestatud ELi määrustes ( Brüsseli 1 määrus) ja on seega ELi liikmesriikides kohaldatavad. Seega kehtivad kõikides ELi liikmesriikides samad kohtualluvuse eeskirjad. Põhimõtteliselt samad eeskirjad kehtivad ka Norra, Šveitsi ja Islandi suhtes vastavalt Lugano konventsioonile).

Millise riigi õigust kohaldatakse vaidluse suhtes?

Teine küsimus, mis tekib siis, kui olete kindlaks teinud, millise riigi kohus on asjakohane, on: Millise riigi õigust kohaldatakse meie vaidluse lahendamisel? See võib kõlada veidi kummaliselt, kuid ühe riigi kohus võib tegelikult otsustada üksikjuhtumi teise riigi õiguse alusel. Seda nimetatakse kollisiooninormiks.

Kohaldatava õiguse kindlaksmääramise põhimõte on sarnane kohtualluvuse kindlaksmääramise põhimõtetega.

Igal riigil on oma eeskirjad kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks. Kaks äriühingut võivad ise kokku leppida, millise riigi eeskirju kohaldatakse.

ELi riikide puhul kohaldatakse Rooma 1 määruses sätestatud eeskirju.

“Maksekorraldus” ja “väiksemate kohtuvaidluste menetlus” – lihtsustatud kohtumenetlused.

Enamikus Euroopa riikides on olemas lihtsustatud menetlus vaidlustamata nõuete puhul (“maksekorraldus”). Selle menetluse olemasolu on riigiti erinev. See menetlus on tavaliselt lihtsam, kiirem ja odavam kui tavaline kohtumenetlus.

“Maksekorraldus” sobib ideaalselt võlgade sissenõudmise juhtumite jaoks Euroopas, kuna need on vaidlustamata juhtumid, mis puudutavad konkreetset rahasummat. Siiski on seda tüüpi menetluse levik Euroopa riikides erinev.

Nõuete täitmine kohtus.

Kui võlgnik ei maksa vaatamata kohtuotsusele, peab võlausaldaja taotlema täitmist. Ta peab seda tegema selles riigis, kus võlgnikul on vara.

See tähendab, et ametiasutused aitavad võlausaldajal oma raha võlgnikult sisse nõuda. See võib hõlmata näiteks võlgniku vara sundvõõrandamist ja selle müümist oksjonil.

Üldjuhul on vaja kohtuotsust samast riigist, kus täitemenetlus toimub.

Mõnikord on võimalik kohtuotsust täita ka teises riigis. Selleks on vaja kohtuotsuse “tunnustamist” riigis, kus seda täidetakse. Teisest Euroopa riigist pärit kohtuotsust saab sageli tunnustada teises Euroopa riigis. See tähendab, et näiteks Portugalis tehtud kohtuotsust saab tavaliselt Saksamaal täita. Seda käsitlevad eeskirjad on sätestatud Brüsseli 1 määruses ja Lugano konventsioonis.

Nii toimib meie võlgade sissenõudmise teenus.